Öömaaeg kutsub vaataja öisesse varjupaika – aega, mil kehad otsivad ulualust ja kogunevad enne hommikust hajumist. See on öö oma aeg: tants pimeduses, mis kestab kuni rütmi lagunemiseni. Need on liikumised, mida ei saa arhiveerida, sest neid pole näha. Kokku tulemine kui vanim inimlik vajadus. Aastast aastasse korduvad mustrid ja rütmid, söömine ja joomine, sündimine ja suremine, suguühted ja kehalised ringkäigud: kui keel sai märjaks: nime ei tea, see sugusant on vot oopis soolaveest uut keha koob ta omi üle paiskund näki rooja seest kõõlused kõrisevad ja maod maos maadlevad kehas lihad puitunud ja luud kuivas luitunud puit verd higistab, nahk tõrjub nahka koomal kehad sittujad, pilud, võlud mustrivad lõugade kaosest hauvad hambad, keeled persest ussivad varesele kere peale, mustreid sisse trussivad verest voolanud jõgedeks, rahvaste ränded meri mässab, maa sünnib, üdid kokku rämmab kaosest kord, hullus kants see samm lõi mäe, samm lõi jõe mäegede liikumisest kerede tants see kants ei kuulund meile ilma viimne hinge maakamak nihkub, liibub üle, merre luuüdi niiskub, puusüü, mul karvad üle kere lõpused tolmavad jäsemed tantsi, tantsi ja vat, vaid vaim pole selle vastu, kel tantsida saab taip põhjus põrkuda, liibuda ja kehi kokku hõõruda ja lõkke ümber istuda ja naljaks tüli kiskuda ja ühel häälel hõigata ja kooris kõvalt karjuda ja ühte kokku tatsuda ja maitseda ja katsuda ja öösse päeval kukkuda nii saime ainult kesta kusta haihtuda Lavastus koorib pärimuse lahti kuni inimkonna alguseni, avades rahvaste sünni, kultuuride rände ja nende võõrandumise ning viisid, kuidas me tänapäevases maailmas liikumist pidevalt ümber kodeerime. Öömaaja pärimus on kehastunud mälu. Selle mustrid ja rütmid eksisteerivad meist sõltumatult – enne ja pärast meid.  Koreograaf: Johhan Rosenberg  Arhitekt: Sille Pihlak  Moekunstnik: Karl Joonas Alamaa  Helilooja: Hendrik Kaljujärv  Valguskunstnik: Priidu Adlas (Eesti Draamateater) Dramaturgid: Nele Tiidelepp ja Rauno Zubko Etendajad: Liisa Saaremäel, Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Edgar Vunš ja Rahvatantsuselts Pääsuke tantsijad: Anita Värs, Ave Kongo, Greta Vaus, Hele Lukki-Lukin, Helena Tõnisma, Hindrek Haarde, Kadi Kriit, Kaimo Vahter, Katrina Külm, Kaur Lukki-Lukin, Kersti Kriisa, Kersti Vahter, Kulla Kangur, Katre Merilaid, Sandra Aleksius, Toomas Lepasaar, Triin Vallsalu Valgus: Magnus Voogla Heli: Jürgen Reismaa  Rekvisiitor: Kristiina Praks  Disainer: Jaan Evart Projektijuhid: Kaie Olmre, Jaak Prints Produktsiooni assistendid: Tuule Jõks, Carmen Mölder Kommunikatsioon ja turundus: Katrin Tomiste  Lavajõud: Rinald Kodasma, Margus Terasmees, Hannes Närep, Magnus Voogla  Õmblejad: Agne Talu, Katrin Rätte, Jürgen Sinnep Insener: Adam Orlinski Ehitajad: Tektuur (Päär Keedus, Johann Ortin Õun, Ardo Hiiuväin) Suur aitäh: Linda Mai Kari, Thermory Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn, Eesti Kultuuriministeerium Öömaaeg valmib Von Krahli Teatri ja elektron.art koostöös. Etenduse kestus 2’20 vaheajaga.

Night’s due    …bodies gather and seek shelter before the night disperses.“The night’s due” is an invitation to a nocturnal refuge. This is the time of the night, a dance in the darkness, until the rhythm decays. These movements can’t be archived, because they can’t be seen. Coming together as a practice older than language. Patterns and rhythms that repeat year after year, cycles of eating and drinking, birth and death, sex and bodily circulation. The night becomes a sanctuary, holding knowledge that daylight has cast aside. This moment gives the night its due: honoring it as a cradle and refuge for all that daylight denies. These are practices that resist capture; subcultures, informal rituals, migrant bodies, folk forms, and collective behaviors that are lived but rarely archived. Movements that dislocate authorship, or institutionalised memory. Nights persist because they are repeated, absorbed, and transmitted between bodies. Folk here is a migratory one — shaped by displacement, survival, adaptation, and repetition. Choreographer: Johhan Rosenberg  Architect: Sille Pihlak  Costume design: Karl Joonas Alamaa  Composer: Hendrik Kaljujärv  Light designer: Priidu Adlas (Estonian Drama Theatre) Dramaturgs: Nele Tiidelepp ja Rauno Zubko Performers: Liisa Saaremäel, Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Edgar Vunš and Folk dance company Pääsuke dancers: Anita Värs, Ave Kongo, Greta Vaus, Hele Lukki-Lukin, Helena Tõnisma, Hindrek Haarde, Kadi Kriit, Kaimo Vahter, Katrina Külm, Kaur Lukki-Lukin, Kersti Kriisa, Kersti Vahter, Kulla Kangur, Marion Saarna-Kukk, Sandra Aleksius, Toomas Lepasaar, Triin Vallsalu Light: Magnus Voogla Sound: Jürgen Reismaa  Prop master: Kristiina Praks  Designer: Jaan Evart Production: Kaie Olmre, Jaak Prints Production assistance: Tuule Jõks, Carmen Mölder Communication and marketing: Katrin Tomiste  Stage: Rinald Kodasma, Margus Terasmees, Hannes Närep, Magnus Voogla  Seamstresses: Agne Talu, Katrin Rätte, Jürgen Sinnep Engineer: Adam Orlinski Builders: Tektuur  (Päär Keedus, Johann Ortin Õun, Ardo Hiiuväin) Thanks: Linda Mai Kari, Thermory Supported by: Cultural Endowment of Estonia, City of Tallinn, Estonian Ministry of Culture The performance lasts 2’20 with an intermission. Nights Due is a co-production between Von Krahl Theatre and elektron.art.